20 graafilist tööd punases raamistuses
NÄITUS
Mille üle peetakse maailmas kõige rohkem sõdu ja diskusioone – raha, seks ja armastus.
Muidugi ka võimu, võimutunne, mis pesitseb neis kõigis kolmes.
Ja ometi just armastuses on sees nii seks ja sõda kui ka võim ja raha. Võiks ju öelda, et teisi sõnu polegi vaja. Armastuses on kõik juba sees.
Ei ole teemat, mis meie meeli rohkem köidaks kui armastus. Armastus ei ole mitte ainult õnne ja inspiratsiooni allikas, vaid ka valu, pisarate ja kannatuste põhjustaja. Armastus annab meie olemisele värvi, maitse ja tähenduse, see on tabamatu, ometi igal pool, ehkki seda on võimatu seletada. Armastus võib olla eufooria ja ängistus, taevas ja põrgu, ravim ja mürk, pimedus ja valgus. Kukutada mõõtmatutesse sügavustesse ja tõsta enneolematutesse kõrgustesse. Armastus on elusid loonud ja seda hävitanud, sõdu algatanud ja impeeriume ülendanud.
Meil, inimestel, on hämmastav vajadus seksist ja armastusest mõelda ja mõtiskleda, sellest raamatutes kirjutada, seda lõuendile maalida, kivisse raiuda, muusikasse valada.
Armastus toob välja inimloomuse halvimad ja parimad küljed.
See paradoks ongi armastuse põhiolemus. Seepärast ongi armastus nii raskesti tabatav ja defineeritav. Hoolimata lõputust sõnade hulgast, mis on pühendatud armastuse olemuse tabamisele, jääb armastus ikkagi nähtuseks, millest iialgi lõpuni aru ei saada.
Selles ehk peitubki armastuse ilu, vägi ja saladus.
Küsimusele „Mis on armastus“ on sama palju vastuseid nagu on inimesi, kes on armastanud.
INES ERLEMANN
06.12.2010
Florence And The Machine “Between Two Lungs”
Näitus sai oma pealkirja just selle ansambli lugu kuulates ja ka teil peaks kõrvus kõlama just see muusikapala vaadates selle näituse punaseid südamepilte.
NÄITUS
"Between two lungs" - "Kahe kopsu vahel"
Mille üle peetakse maailmas kõige rohkem sõdu ja diskusioone – raha, seks ja armastus.
Muidugi ka võimu, võimutunne, mis pesitseb neis kõigis kolmes.
Ja ometi just armastuses on sees nii seks ja sõda kui ka võim ja raha. Võiks ju öelda, et teisi sõnu polegi vaja. Armastuses on kõik juba sees.
Ei ole teemat, mis meie meeli rohkem köidaks kui armastus. Armastus ei ole mitte ainult õnne ja inspiratsiooni allikas, vaid ka valu, pisarate ja kannatuste põhjustaja. Armastus annab meie olemisele värvi, maitse ja tähenduse, see on tabamatu, ometi igal pool, ehkki seda on võimatu seletada. Armastus võib olla eufooria ja ängistus, taevas ja põrgu, ravim ja mürk, pimedus ja valgus. Kukutada mõõtmatutesse sügavustesse ja tõsta enneolematutesse kõrgustesse. Armastus on elusid loonud ja seda hävitanud, sõdu algatanud ja impeeriume ülendanud.
Meil, inimestel, on hämmastav vajadus seksist ja armastusest mõelda ja mõtiskleda, sellest raamatutes kirjutada, seda lõuendile maalida, kivisse raiuda, muusikasse valada.
Armastus toob välja inimloomuse halvimad ja parimad küljed.
See paradoks ongi armastuse põhiolemus. Seepärast ongi armastus nii raskesti tabatav ja defineeritav. Hoolimata lõputust sõnade hulgast, mis on pühendatud armastuse olemuse tabamisele, jääb armastus ikkagi nähtuseks, millest iialgi lõpuni aru ei saada.
Selles ehk peitubki armastuse ilu, vägi ja saladus.
Küsimusele „Mis on armastus“ on sama palju vastuseid nagu on inimesi, kes on armastanud.
INES ERLEMANN
06.12.2010