
18.30 minu sünnipäeva järelpidu, koos Kaljo Põllu sügavtrükipressi avamisega Loovalal.
KADUVAD jutustab lugu laudlinast, mis käib käest kätte - vanaemalt, emale, emalt tütrele ja tütrelt tütretütrele. Asjad elavad inimesi vahel üle. Asjadel nagu inimestelgi on oma saatus. Paljud minu lähedastest on selle laudlina taga pidulauas istunud. See lina on justkui side inimeste vahel. Näitusel seon selle linaga enda lähedaste lood kokku. Lugusi on mitmeid. Mõnedki lood räägivad armastusest, elust, tegemistest, harjumustest ja kaduvikust. Me kaome ja meiega kaovad oskused, mis olid nii olulised just selles ajas, milles elasime. Kui alustasin seda mõtet, siis tahtsin eelkõige peatuda oskustel, mida valdasid minu esiemad ja millest mina enam midagi ei tea, sest mul ei lähe neid vaja. Minu aeg on teine ja inimese vajadused seoses sellega muutunud. Kuigi võiks ja tahaks midagi neist mäletada ja osata. Inimesega koos kaovad mõned lihtsad teadmised ja tegemised. Ka jutud, laulud ja naljad. Selle näitusega püüan üht-teist kirja panna ja meenutada. Fotomaterjali kokku sulatades sai selgeks, et kõige tähtsamaks väärtuseks on armastus ja perekond. Surm, sünd ja pulm oli alati jäädvustamist väärt. Ka fotograafi külla tulek sündmus.
Kallistades, Eveli